IRIS JANVIER SPOTLIGHT! Valgusvihus on erinevad Eesti naised – iseteadlikud, isemoodi naised, kes mõtlevad nagu meie mõtleme, pidades oluliseks kvaliteeti, mugavust ja moodi. Meil kõigil on midagi ühist – me julgeme unistada ja tahta paremat.

Meie selle aasta viimane Spotlight! pildiseeria valmis Anna Kõuhknaga. Anna ise nimetab end eeskätt kunstnikuks ja kunstiõpetajaks, kuid lisaks maalimisele tegeleb ta ka fotograafia ja illustratsiooniga. Olenemata noorele vanusele on naine end tõestanud juba kui tõsiseltvõetavat kunstnikku, esitledes kokku juba kuut isikunäitust üle Eesti.

Kunstnik käsitleb oma loomingus peamiselt naise hingeelus toimuvaid protsesse, kohalejõudmisi või kaugeleminekuid.

Imeline fotoseeria Annaga valmis Fahle Galeriis, ümbritsetuna kunstniku värvikirevast loomingust. Fahles on hetkel ühtlasi üleval ka naise kuues isikunäitus, mis on avatud 15.jaanuarini 2020. Aitäh Fahlele!

Keri alla, et Annat paremini tundma õppida:

Nimi: Anna Kõuhkna

Vanus: 25

Amet: Kunstnik ja kunstiõpetaja

Tähtkuju: Kalad

Kuidas/mille järgi sa tead, et see maal on nüüd valmis?

Lihtne oleks öelda, et on lihtsalt selline „tunne“, aga teine pool sellest on oskus seda tunnet kuulata. Olen kindlasti ka vältinud ja ignoreerinud intuitsiooni, läinud üle piiri, aga need on sellised kasulikud kogemused ja õppetunnid, mis aitavad õiget hetke täpsemalt hakata tajuma. Suurem oht on teha „üle“ kui jätta rahule. Samas on enamus maalidega enamasti selge, mil on see hetk – sees on selline kergus ja rahulolu tunne.

Milline on su lemmik 90ndate jämm?

Põhiliselt on mul praeguseks südamesse jäänud 90ndate elektroonika. Üks mu lemmikumaid kooslusi ja albumeid on Air’i „Moon Safari“ ja muu ala Massive Attack, Daft Punk, Prodigy, Orbital, Fatboy Slim, Tricky, Aphex Twin jms! Teismelisena kuulasin muidugi kõva portsu ka hoopis muust suunast, ala Radiohead, Fiona Apple, The Smashing Pumpkins jms. Vahel võin täitsa ka eesti 90ndate järgi diskotada.

Kelleks sa tahad saada, kui sa suureks saad?

Vaikselt, samm-sammult kõnnin sama rada või treppi edasi, mida praegugi!

Kuidas sa kirjeldaksid kollast värvi kellelegi, kes on pime?

Oleneb kollasest… Minu jaoks on see selline veidi hullumeelne, intensiivne värv – umbes nii, et kui seda on korraga liiga palju, siis on sarnane tunne kui varakevadine päike hakkab autoga sõites silma paistma. Samas õiges koguses ja õiges kohas võib ta pakkuda helgust, kergust. Aga ilmselt on need tunded igas ühes subjektiivsed, niisiis peab seekord too pime usaldama minu seletust.

Milline sa olid keskkoolis?

Olin vast selline väliselt veidi liigagi iseteadlik ja otsisin ennast nagu ilmselt iga teine minu kõrval. Käisin teatriklassis, suhtlesin palju, huvitusin palju muusikast, filmist ja kunstist. Matemaatikat ei mõistnud, vahel tegin poppi ja spikerdasin – seda tüüpi nooruk. Ülikoolis sai alles minust rohkem nohik, siis kui hakkasin õppima sellist südame-asja.

Milline on parim kink, mille oled jõuludeks saanud?

Asjadest ei olegi enam ühtki niimoodi eriliselt meeles! – alles jäänud on hoopis kogemused.

Millise enda tööga sa kõige rohkem samastud?

„Choice“ – jäägu see iga ühe enda tõlgendada.

Mis on parim nõu, mida sa oled kunagi kelleltki saanud?

Kuula oma südant.

Mille poole sa erialaselt püüdled?

Et olla pidevas avastamises ja kompamises selle osas, mis minu sees võib veel peidus olla või välja kasvada. Ja, et seda, mis seal kasvab, hoida, hooldada, kasta, väetada.

Kas sa kogud midagi?

Kunsti! Viimased maalid on tulnud minuni Katrin Valgemäelt ja Krõõt Kukkurilt.

Mis sa arvad, kes resoneeruvad su töödega paremini- vanemad või nooremad?

Huvitaval kombel ei ole tegelik sihtgrupp minu arvamusega isegi kooskõlastunud. Arvasin, et minuealised ja eeldasin ka, et naissugu on suurimad huvilised, kuid reaalsuses on see rõõmustavalt täiesti seinast-seina. Avamiste külastajate, soetajate ja toetajate hulgas on kõiksugu vanuses inimesi ja võrdselt nii naisi kui mehi. Tundub tänaseks, et minu loomingu teema ja kontekst kõnetab ja äratab inimestes erinevaid sisemisi aspekte.

Kellele sa erialaselt alt-üles vaatad?

Kui tuua keegi konkreetselt välja, siis üks minu tänastest lemmikutest on noor prantslanna Inès Longevial, kes maalib üsna sarnasel teemal, kuigi meie visuaalne keel on erinev. Aga üleüldiselt väga paljudele, teiste looming inspireerib ja käivitab ennastki.

Millist pealkirja kannaks autobiograafiline raamat Sinu elust?

Eks seda saaks öelda, siis kui olen kauem elanud. Vast on sellest hüpoteetilisest raamatust olemas vaid veerandikene peatükke.

Kui sa saaksid võtta endale au ükskõik millise kunstiteose, filmi, raamatu, laulu eest, mis maailmas kunagi loodud on, siis mis see oleks?

Ei saagi võtta kellegi teise au endale! Vastutan enda loodu eest, austan teiste loodut.

Pildid: Laura Nestor

Jumestus: Ave Rüütel

Aitäh meie imelisele tiimile!