IRIS JANVIER uues kollektsioonis võtab maad jutustus tuhandest ja kahest polaarööst – sügavad toonid, virmalistelt laenatud voogavad jooned ja otsekui taevakehadelt näpatud sära moodustavad Eesti naise sügisesse eluollu imeliselt passiva tuumiku.

Lõigetes võib tajuda mõningasi vihjeid põhjala traditsioonilistele kasukatele, mis linliku moe pitseri all kohe silma hakata ei pruugigi. Näha saab nii puhast värvi kui litterpindu ja seda tundlikult balansserivat musta.

Mõtte võib seekordsel etendusel lasta lendu nii tempokasse linnatulede rägastikku kui jõuda meditatiivsesse kargusest pakatavasse tundrasse.

IRIS JANVIER jääb visuaali küllusele vaatamata siiski truuks oma praktilisele, ent novaatorlikule käekirjale ja keha embavale kangavalikule.